21. September
Lend Londonisse läks õhtul enne üheksat. Enne lennujaama minekut saime emme, Ave, Raineri ja Geiryga minu ja Antti juures kokku. Kuna A, R ja G polnud varem lennukiga sõitnud oli vaja julgustust võtta :) Mehed ja Ave võtsid mõne lonksu rummi ning meid viidi lennujaama ära. Ülejäänud lendudeks printisin ma Easyjeti boarding passid välja aga Tallinn-London lennu jaoks ei teinud ma seda teadlikult, et Ave, R ja G saaksid nö „päris“ mitte A4 paberile prinditud lennupiletid. Tallinnas ei ole tavaliselt pikka järjekorda ning saimegi piletid suurema vaevata kätte.
Nagu alati saime Tallinna lennujaamas kiiresti ka läbi turvakontrolli ning ootasime lendu. R oli pisut paanikas, G ei osanud midagi karta ja oli pigem elevuses. Õnneks oli lend rahulik ning turbulentsi polnud, vastasel juhul oleks R ja Ave kindlasti kartnud. Lennu lõpus hakkasid G kõrvad valutama. Jumal tänatud, et ta on 7 aastane ning talle saab vähemalt öelda mida teha, et kõrvad lukust lahti saaks. Ma ei kujuta ette mida võivad tunda sülelapsed...Maandusime ilusti ning Londonisse jõudsime enne keskööd, pidime öö Stanstedis veetma ja läksime kiiresti kohta otsima kuhu me kuuekesi ära mahuksime. Eelmisest ööbimisest Stanstedis olime me nii targad, et meil olid taas kaasa võetud täispuhutavad madratsid. Need samad mida kasutatakse vees :) Puhusime need täis, pesime hambad ning mina läksin kohe magama. Teised jäid veel mõneks ajaks üles. Järgmisel päeval pidime kell kuus üles tõusma, et Londoni bussi peale minna.
London-Cagliari-Alghero
22. september
Ma magasin üllatavalt hästi. Äratuse panin ma pisut enne kella viite ning kohe üldse ei olnud soovi mul selle peale üles tõusta. Kuid pidime bussile minekuks hakkama end sättima. Pesime hambad, kerisime madratsid kokku ja panime need kotti, et reisilt tagasi tulles neid uuesti kasutada. Otsisime üles pagasi hoiu ning jätsime oma kohvrid ca 5 GBP eest mõneks tunniks hoiule. Otsisime üles bussipeatused, teised ostsid putkast kohvi, Geiry sõi jäätist ning mina ostsin ühe vee. Kella kuue paiku tuli buss ning algas sõit Londonisse. Sõit kestis 1,5 h. Jõudsime kesklinna ning plaanis oli käija Big Beni ja Buckingham palace’t vaatamas, samuti käija pargis oravaid toitmas. Ave, R ja G ei olnud varem Londonis käinud ja me püüdsime neile võimalikult palju linna tuntumaid vaatamisväärsusi näidata. Ostsime Subwayst võileivad. Teistele see väga ei meeldinud aga mulle ja Anttile maitseb Subway alati. Vantsisime linnas jala, õnneks olin endale vahetult enne reisi Eestist ostnud madala tallaga sügissaapad, need olid mugavad aga jalad väsisid siiski ära. Seekord ostsin kodust kaasa oravatele pähkleid. Geiryga üksteise võidu hakkasime oravaid otsima, et neile süüa anda :) 
Nad on tõesti väga armsad. Käisime kohe mitmes pargis kus tegime neist ka hunniku pilte. Avel oli oravatest lõpuks kõrini kuid meie jäime rahule. Esmalt käisimegi pargis, seejärel Buckinghami palees, uuesti pargis, Big Beni juures, uuesti pargis ning siis olime kõik parajalt väsinud, et pisut kohvikus istuda. Nägime istudes actionit, üks pätt varastas lõhnapoest lõhna ning talle jooksid järele mitu turvameest, tõmbasid ta praktiliselt meie ees pikali ning ootasid politseid :) Mitu inimest istusid mehe peal ning kui lõpuks keegi poest kohale tuli viidi ka lõhn tagasi poodi. Politsei tulemist me ootama ei jäänud. Kui hakkasime tagasi bussipeatusesse minema avastasime, et bussipeatus on kaugemal kui me arvasime. Kui tundus, et nägime kaugelt Stanstedi bussi jooksin kiirelt sinna ning selgus, et bussis on alles vaid 5 kohta. Kuna ma ostsin piletid mitu kuud varem arvasime, et kohad on broneeritud aga nii see paraku ei olnud. Bussipeauses pidi vähemalt 10 minutit varem kohal olema ja meie jõudsime täpselt lahkumise ajaks. Mina, emps, A, R ja G läksime ühe bussi peale ning Antti sai teise bussi mis läks samuti lennujaama. Õnneks meil vedas kuid selgelt oleksime pidanud hoolsamad olema pileteid lugedes...Jõudsime tagasi lennujaama, võtsime oma kotid pagasihoiust ning pidime ootama veel mõne tunni kuna lend läks kell neli. Kuna mul olid seekord boarding passid välja prinditud saime check-In’i teha spetsiaalses letis ning me ei pidanud ootama lõputus järjekorras. Turvakontroll möödus samuti tõrgeteta ning ootasime ca tunnikese oma lendu. Lend Sardiiniasse möödus ka seekord õnneks turbulentsita ja jõudsime ilusti Cagliarisse kus lennujaamas ootas meid rendiauto. Läksime Anttiga seda ära võtma, saime auto kätte ning kui tulime teisi peale võtma siis Geiry avastas, et ta oli oma mängukoera maha unustanud ilmselt WC-sse mis oli enne turvakontrolli. Geiry lasi juba pisarat oma koera pärast :) Kuna Ave ja G ei osanud hästi inglise keelt läksin ma turvateenistusega rääkima, et G koera minna ära tooma. Läksime koos Geiryga tagasi ning lennujaama töötajad olid väga abivalmid, pärast küsisid, et kas me leidsime üles ja kas kõik on hästi. Väga positiivne mulje jäi neist. Koer kätte saadud sättisime end autosse ning TomTom-i abiga panime sisse meie Alghero apartmenti aadressi. Kuna kell oli üheksa siis eeldatult pidime me Algherosse jõudma pisut pärast südaööd.
Vahepeal tegime ühe peatuse kuna R tahtis suitsu teha ja teised tahtsid jalgu puhata. Jõudsime ilusti apartment juurde, helistasin meie hostile Fabiole kes juhatas meid apartmenti. Broneerisin selle Holidaylettings.co.uk aadressilt (www.holidaylettings.co.uk/46627) ja sain tõesti väga hea hinna. 800 EURi asemel maksime poole vähem kuna ma küsisin hinnaks 400 €. Apartment on mõeldud 8-le inimesele ja see on reaalsuses tunduvalt ilusam kui piltidel. Mina pakkisin mõned asjad lahti ning läksin magama, Antti ja R jäid veel üles, sest Antti käis poes ja ostis kusagilt Sardiinia. Pärast paari lonksu tuli mul väga hea uni :)
23. september
Magasime hommikul pikalt ning mehed käisid poes, et hommikusöögiks asju osta. Pärast sööki hakkasime ennast randa sättima. Kuna teiste jaoks oli see esimene reis päikese alla olid nad juba esimese palmi juures pildistamas :) 
Enne reisi ei uskunud Ave ja R, et Sardiinias palmid on. Nad arvasid, et ma lihtsalt ilustasin Sardiiniat, et nad reisile tuleksid :) Ilm oli suhteliselt soe kuid mitte nii palav nagu me lootnud olime. Päike oli soe aga tuul oli üpris tugev. Sellest hoolimata võtsime terve päeva päikest ning mõnulesime. Pärast päevaitamist läksime koju ja tegime süüa. Õhtul läksime linna uudistama. Vaatasime ühes pubis kohalikku jalgpalli mängu ning kesklinnast ostsime imehead Gelatot. Pärast keskööd läksime koju magama kuna päike tegi omatöö ning olime väsinud :)
24. September
Kuna hommikul oli pilvine otsustasime, et sõidame Sassarisse mis asub Algherost ca 20 km sisemaale. Enne minekut ostsime pudeliga kaasa Itaalia veini meie apartmenti kõrval asuvast veinikohast. Kohalik müüja müüs veini otse vaadist, 1l maksis ca 1,5 €, seejärel võtsime suuna Grotta di Nettuno juurde. Vahepeal peatusime pildistamiseks. Kohale jõudes oli halb üllatus, et koopad olid suletud seekord jäi meie koobaste külastus ära. Pidasime pisut plaani kuhu edasi minna ning otsustasime, et läheme Sassarisse. 
Sassaris pidi olema palju ilusaid palzasid ja kitsaid, Itaaliale iseloomulikke, tänavaid. Sassari on suhteliselt suur linn kuid kitsad tänavad meenutasid mulle kohati Roomat mida ma väga armastan :) Kuna meil olid kõhud tühjad otsisime kohe üles kohaliku pizza restorani. Minule sealne pizza nii head muljet ei jätnud nagu Roomas söödu kuid teised jäid väga rahule. Ostsime taas ka gelatot mis maitses ülimalt hästi. Kolasime Sassaris niisama LP soovitatud vaatamisväärsuste järgi ringi. Vaatasime üle erinevad Plazad jms. Üritasime enne Sassarist ära sõitmist leida üles poodi kust saaks midagi juua osta kuid tänu siestale olid kõik kohad suletud. 
Nägin seal ka ühte näljast kiisuema koos oma pojakesega ning oleksin nii väga tahtnud neile süüa osta kuid pood oli kinni. Esimest korda kohtasin inimesi nagu mina, kaks meest tulid kasside juurde ning andsid neile kaasas olevat konservi. Minu süda oli kohe rahulikum, ütlesin neile: „God bless you“ ning läksime auto juurde, et Algherosse tagasi sõita :)
Õhtul tegime korraliku õhtusöögi ning minul läks nii kehvasti, et ma jõin vist üksinda enamuse valgest veinist ära mille me olime ostnud ning seda oli palju…Mul oli lõpuks nii halb olla, et rääkisin suure valge mehega. Pärast seda õhtut suhtusin veini kahtlevalt ning pikka aega ei olnud minu suhted valge veiniga head. Suutsime Ave, R ja G’ga veel ka linna peale minna, kuid ma ei saa öelda, et mul sellest linna külastamisest väga selged mälestused oleksid. Sain oma õppetunni- odav ja hea Itaalia vein ei ole suurtes kogustes hea :)
25. September
Hommikul planeerisime me randa minna kuid kuna ilm ei olnud taas hea siis võtsime suuna hoopis Bosa linna poole mis pidi väga ilus pisike linn olema. 
Juba maastik sinna sõites oli imeilus. Leidsime palju super vaatega kohtasid kus tegime pildistamise peatusi ning nautisime vaadet. Ave panime me rooli ning aegajalt võttis tal südame alt jahedaks, sest kurvid, tõusud ja langused olid mägedes väga järsud. Kuid Sardiinia maasik võttis hingetuks, mina ei oleks uskunud, et seal niivõrd ilus loodus on. Tegime peatuse ühes pisikeses rannas, kui ilm oleks soojem olnud, oleksime saanud ka ujuda. Bosa’sse jõudsime samuti siesta ajal, seetõttu olid kõik toidukohad ja poed esialgu kinni. Jalutasime linnas niisama ringi, tegime kuulsa jõe ääres pilte ning enne ära minekut istusime pisikeses kohvikus, et gelatot süüa. Kui me tagasi Algherosse sõitsime oli siesta läbi ning leidsime Algheros ühe ilusa restorani kus pakuti erinevaid isuäratavaid pastasid. 
Ave ja R ei tahtnud sinna minna kuna koht oli üle keskmise kallis. Lõpuks otsustasime, et läheme ikka sööme seal ühe korra. Toidud olid tõesti väga maitsvad, suurepärane Itaalia pasta :)
Õhtul jalutasime pikalt linnas ringi ning istusime ühte kohta maha kus võtsime ühe mojito. Otsustasime Anttiga, et võiksime sellel reisil ühe korra ööklubisse jõuda. Uurisime teenindajalt, et kus võiks olla mõni hea klubi, olime ühte nime varasemalt kuulnud. Meid juhatati mingile tänavale ning otsustasime, et läheme vaatame mis seal toimub. Teised ei viitsinud meiega kaasa tulla ning läksid koju. Meie läksime klubi otsima kuid saime lõpuks teada, et koht mida me otsisime asub mitukümmend kilomeetrit linnast väljas :) See oli põnev uudis. Kuna me enam edasi ei viitsinud kõndida istusime ühte baari kus pakuti erinevaid kokteile ning seal oli palju kohalikke noori kes olid peole minemas. Seal saime teada, et toimub suvelõpu pidu ning, et see on suur ja vinge üritus. Pilet oli vist 40 € ning selle eest sai ka tervitusnapsi. Mõtlesime pisut ning otsustasime siis, et vahetame kodus riided, võtame raha ning lähme taksoga sinna klubisse. Kui riided vahetatud läksime baari tagasi ning sealne töötaja kes hästi inglise keelt ei rääkinud kinnitas meile, et taksoga saab 5 € eest klubisse. Võtsime siis takso ning ütlesime sihtkoha kuhu me sõita soovime. Olime vaevalt linna piiril kui taksomeeter juba 13 € näitas. Ma olin juba korralikult sabinas ning küsisin taksojuhult, et palju sinna sõit siis maksab, ta ütles, et 40-50 €. Meil vajus suu vist maani…Olime esialgu vihased selle baari töötaja peale kes meile jama ajas, siis tahtsime taksost maha minna aga olime juba keset tühermaad ja otsustasime peokohta sõita. Kuna meie rahaline seis ei olnud sellel ajal kiita oli taksosõit korralik hoop rahakotile. Lootsime, et kui tuleb lahe pidu siis on vähemalt raha asja ette läinud. Kohale jõudes leidsime eest avatud (ilma katuse ja seinteta) klubi/baari sarnase koha. See meenutas meile Triinu baari mis asus Lõuna-Eestis Antsla lähedal. Rahvast väga ei olnud ning kuna väljas oli külm oli ka klubis väga külm. Üritasime leida tuulevaiksemat kohta ning võtsime oma tervitusnapsud. Istusime seal külmetades, muusika oli suhteliselt tundmatu. Rahvast vaikselt tilkus juurde kuid üritus tundus nigelavõitu. Kell oli ca üks kui me hakkasime mõtlema, et huvitav kuidas me sealt tagasi saime. Kirusime ennast, et me oma autoga ei tulnud, kuid mis teha, mis tehtud see tehtud. Saatsime sõnumi R’ile, et ehk ta tuleb otsib meid siis pärapõrgust ära kuid ilmselt nad magasid ja me helistama ka ei tahtnud hakata. Leidsin pika otsimise peale baarist ühe töötaja sõbranna kes inglise keelt rääkis, keegi teine seal inglise keelt ei rääkinud. Temalt saime teada, et ca kella 4 või 5 ajal tuleb siia shuttle bus mis viib 5 € eest meid tagasi linna. Saime nüüd aru, et see sama mikrobuss vedas inimesi ka linnast siia kuid baari töötaja ei osanud meile õigesti seletada mille peale me minema peame. Vaikselt hakkas rahvast juurde tulema, mina juua ei tahtnud kuid Antti võttis mõned kokteilid. Lõpuks läksime ka tantsima, muusika oli meie jaoks tundmatu kuid mõne loo peale läks kogu saal hulluks :) Lõpuks oli rahvast juba väga palju. Vinge kogemus oli see, et kuigi ka minul olid madalad jalanõud nägime me kogu baaris üle teiste peade. 2-3 inimest olid meist pikemad kuid enamus itaallasi olid jupikesed :) Sain esimest korda elus tunda end pikana, 171 cm kasvu juures ei juhtu seda just tihti :) Iga natukese aja tagant käisime uurimas, et ega bussi pole tulnudja kui buss lõpuks tuli läksime kiiresti peale ning ootasime bussis ca 30 min. Bussi tulid veel mõned poisid ja tüdrukud ning võtsime suuna linna poole. Bussijuht pani meid kesklinnas maha, maksime talle 10 € ning saime ilusti koju. See ööklubi oli kindlasti väga lahe suvel soojaga ning meile oleks seal samuti rohkem meeldinud kui me poleks taksosõidust end paljaks maksnud :)
26. September
Ilmad ei olnud endiselt soojaks läinud. Päike oli täna väljas kuid tuuli oli üpris tugev. Sõime kodus hommikust ning kuna ärkasime suhteliselt hilja sättisime end kodust välja pärast kella 12st. 
Kuigi ilm ei olnud päikese võtmiseks ideaalne panime autole hääled sisse ning sõitsime La Pelosa randa mis asub Algherost ca 40 km põhja poole. See peaks olema üks ilusamaid randasid piirkonnas. Kohale jõudes otsisime pikalt parkimiskohta ning parkimine ranna juures oli suhteliselt kallis. Maksime mitu eurot tunni eest. Rand oli tõesti imeilus. Sättisime ennast liivadüünide taha pikali ning asusime päikest võtma. Me ei olnud ainsad päikese nautijad ning isegi kribu krabu müüjad üritasid rannas raha teenida. Tegime seal fotoseeria kuna rand oli lihtsalt niivõrd ilus :) Võtsime tunnikese päikest ning seejärel liikusime edasi. Tegime peatuse veel ühes rannas mille LP tituleeris ilusaks kiviseks rannaks. 
Seal oli ikka väga külm. Korjasin sealt hunniku ilusaid pisikesi valgeid kive kuna tahtsin neid kodus kaunistusena kasutada ning liikusime edasi. Sõitsime Stiniosse lootsime seal midagi süüa ning külastada kindlust millest pidi hea ilma korral nägema Corsicat. Jõudsime Stiniosse kella kuue paiku ning veendusime taas, et ükski restoran avatud ei ole…Itaalia väikekohtades võib sellega tõsiselt hätta jääda kui nälg juba silmade eest mustaks võtab. Saime mingist kiirtoidu kohast suhteliselt kahtlase väärtusega pirukad ning liikusime kindluse poole. Ave, R ja G üles ei tulnud kuna oli tuuline ning nad otsustasid mitte raha kulutada. 
Meie ja emps käisime üleval ning nautisime vaadet. Corsica paistis tõesti kaugusest kuid tuul oli niivõrd tugev, et kaua me vaadet nautida ei saanud. Stinio lähedal oli ka üks kivi mis pidi välja nägema nagu elevant. Hoidsime silmad lahti mägise maastiku suhtes kuna arvasime, et mingi mägi on nagu elevant :) Lõpuks leidsime teepealt juhised kivi juurde. Kaugelt vaadates meenutas see kivi tõesti elevanti :) Kuna väljas oli külm ning me olime endiselt näljased võtsime suuna koju, et poes käija ja õhtusöök valmistada. Õhtul me pikalt väljas ei käinud kuna ilm ei olnud hea.
27. September
Kella viieks oli meil planeeritud veinimõisa tuur Alghero lähedal. Päeval võtsime me päikest nii palju kui seda oli. Rannas lasime empsiga endale teha massaaži. Tai naisi kes massaaži pakkusid oli seal väga palju. Mina võtsin 5 € eest selja ja kaela massaaži 10 min. See naine tegi tõesti super head massaaži ning jäime väga rahule.
Mul olid olemas veinimõisa GPS koordinaadid ning kella nelja paiku võtsime suuna veinimõisa Azienda Agricola Leda' d'Ittir poole. Info ja nende kontaktid sain ma Tripadvisorist. Jõudsime sinna ilma probleemideta TomTomi abiga. Kuna ma ei olnud varem veinimõisas käinud ootasin seda tuuri väga. Ma ei mäleta palju me neile maksime aga suhteliselt mõistliku tasu eest saime viinamarja ja oliivi istanduse tuuri ning pärast seda oli maitsmise osa. Naine kes meile tuuri tegi oli ühtlasi ka koha omanik. Veinimõis kuulus tema vanavanematele ning nad restaureerisid kõik hooned ja hakkasid seal mõned aastad tagasi uuesti veinimõisa pidama. Koht ise oli ülimalt ilus, saime maitsta erinevaid viinamarjasorte. Seal olid tuhaneid oliivipuid ja jutt mis ta meile rääkis oli samuti põnev, enamust sellest ma loomulikult ei mäleta ;) 
Tuuri parim osa oli siiski degusteerimine. Saime kõik maitsta veinide kõrvale erineva tugevusega pecorino juustu. Ning veinimõisa ülimalt maitsvaid oliive. Need on parimad oliivid mis ma iial söönud olen. Ostsin neid ka koju kaasa kaks purki ning need said mul otsa paari nädalaga. Kuna ma ei ole veiniekspert on mul väga raske hinnata seal pakutud veinide kvaliteeti. Veinimõis ise kiitis ennast muidugi palju kuna nad võistlevad suurte tegijatega nagu Campari jms siis on neil võimatu püsida konkurentsis suure mahuliste tootjatega kaotamata sealjuures kvaliteeti. Kuid nad müüvad enamuse oma toodangust kohalikele tootjatele. N
ende sõnul oli 2010 a. sügis üldse väga kummaline ilma poolest. Kuna septembri lõpus on tavaliselt ammu viinamarja saak koristatud siis sel aastal hakkavad nad saaki koristama alles oktoobri alguses. Kuid meie jaoks oli see mõnes mõttes hea, saime viinamarju otse põõsastelt noppida. Sõime ka viinamarjasid mis on mõeldud söömiseks mitte veini jaoks, need on ikka nii mesimagusad :) Meie poodides müüdavad viinamarjad maitsevad nagu sealsed veiniks kasvatatavad viinamarjad. Ostsime kohapealt kaasa lisaks oliividele ka kohalikku oliiviõli ja ühe nelja veini segust tehtud veini. Seal veinimõisas pidi olema üks eripära, nimelt kasvavad kusagil lähedal eukalüpti puud ning tänu sellele on nende veini eripäraks õrn eukalüpti maik. Veinimõisa tuur oli kõik mida ma ootasin. Jäime sellega tõesti väga rahule :)
28. September
Lootsime väga, et saame päeva rannas veeta kuid kahjuks päikest jälle ei olnud. Läksime pärast hommikusööki ca kell üks linna jalutama. Emps, Ave, R ja G läksid enne meid ning mina ja Antti hiljem. 
Sattusime rannas kohta kus olid majad kodututele kassidele ning inimesed olid neile sinna sööki pannud. Õnneks oli mul kassitoit kaasas ning sain neile kõik neli pakki ära panna. Kiisud olid näljased ning mul oli nii kahju, et neid seal taas nii palju oli :( Vähemalt oli hea, et neil olid seal majakesed kus nad said vihma käest varju ning toit ja hoolitsevad inimesed kes neid meeles pidasid. Paitasin neid seal pikalt ning pärast seda läksime sadamasse jalutama. Trehvasime juhuslikult tuuri korraldajate peale kes pakkusid tuure Grotta Di Nettuno juurde kuhu me tahtsime varasemalt minna aga kuna seal oli vee tase liialt kõrge või meri oli tormine siis olid väravad kinni. Tundus, et nüüd oli kõik OK ja inimesed said jälle koopiad minna vaatama. Esialgu mõtlesime, et läheme ka paadi peale mis viib meid sinnani ning siis läheme koobastesse. Kuid saime teada, et koobaste sissepääs ei kuulu hinna sisse ning paadisõidu eest pidime maksma lisaks 20 € pluss sissepääs koobastesse. Otsustasime, et sõidame sinna autoga. Helistasime teistele ning kutsusime neid ka, emps tahtis tulla aga Ave, R ja G otsustasid, et nad ei tule kuna tahtsid raha säästa. Üritasin neile rääkida, et nad tuleksid kaasa, sest nad hiljem kahetsevad seda kui nad midagi põnevat tegemata jätavad. Nad jäid oma otsusele kindlaks ning mõtlesin, et mis seal ikka, et eks nad hiljem aru saavad, sest kõik asjad tuleb ise läbi teha, teiste jutust tavaliselt ei piisa. 
Minul on varasematel reisidel olnud päris palju juhuseid kus ma pole viitsinud midagi teha või ei ole raatsinud raha kulutada ning hiljem kahetsen, sest niipea samasse sihtkohta tagasi ei sattu. Hiljem Eestis ütlesid nad, et koobastes käimata jätmine nende jaoks suurim viga mis nad tegid, kuid eks järgmisel reisil ollakse sellevõrra targemad :) Meie võtsime suuna koobaste juurde. Juba see mägine tee mis viis alla koobaste juurde oli sõitu väärt. Mul on hea meel, et me merd mööda koobastesse ei läinud, oleksime nii paljust ilusast ilma jäänud. Kõik kes meile teepeal vastu tulid olid meeletult väsinud, sest nendest treppidest üles ronimine ei ole kerge. Alla tulek oli küll väga mõnus ja vaated olid ülimalt ilusad. Koobasteni mineku eest ei pidanud midagi ka maksma, sissepääsu tasu küsiti alles koobastesse minnes. Tegime juba teepeal meeletult palju pilte, sest tee alla oli tõesti väga ilus. Soovitan soojalt. Koobastesse jõudes tabas meid halb üllatus, pidime koopaid avastama minema koos ca 100 liikmelise turisti grupiga kes saabusid sinna laevadega. See muutis kogu elamuse ebameeldivaks :( Empsile meeldisid koopad väga. Kuid meie Anttiga oleme selles osas pisut ära hellitatud, et liiga turisti kogemused ei anna enam seda emotsiooni mida tahaks. Võrreldes Kuubas Vinaleses käidud koobastega oli siin kõik turvaline ja piiratud, kuid Kuuba on Kuuba ja see ei häirinud meid niivõrd palju. 
Trotsi tekitas see, et olime sunnitud minema koos turistigrupiga, sest eraldi meid ei lastud ning koobastesse ei saanud isegi kõndida. Saime astuda imepisikesi samme turistide järjekorra lõpus. Vahepeal olid seal keppide ja tõukeraamidega vanainimesed ning koobaste ilu nautida ei saanud :( Koopad olid ilusad kuid mulle jättis parema mulje tee mis viis alla koobasteni. Kui koobastes käidud hakkasime tagasi üles minema ning see oli korralik katsumus. Trepi astmeid oli palju ning iga natukese aja tagant tegime hingetõmbe pause. Tagasi sõites tegime paar peatust kohtade juures kus oli vastavalt siltidele ilus vaade. Kodus tegime õhtusööki ning käisime linnas suveniire vaatamas. Mul on alati komme pisut varem asjad valmis osta, sest ma ei taha suveniiride ostmist viimasele minutile jätta.
29. September
Nagu alati hakkasid puhkuse lõpus ilmad soojemaks minema. Lõpuks ometi saime rannapäeva mida me nii pikalt oodanud olime. Läksime randa kohe pärast hommikusööki ning istusime seal kuni kella neljani õhtul. Loomulikult saime endale pisut roosaka jume kuid patareid said korralikult laetud. Õhtul käisime poes, ostsime koju kaasa võtmiseks oliiviõlisid jms asju. Pärast õhtusööki käisime veel linnapeal ning läksime koju, et järgmisel päeval samuti päikest nautida.
30. September
Olime taas rannas lõunast kuni õhtuni, et nautida viimaseid päikesekiiri. Kuigi vesi oli külm käisime me ujumas. Ma nautisin pikalt vett ning vaadet mis rannast mägisele maastikule avanes. Sardiinia loodus on suurepärane! Õhtul valmistasime rikkaliku õhtusöögi ning nautisime Itaalia veine. Järgmisel päeval planeerisime hommikul ära sõita, et saaksime Cagliari lähedal asuvast Outletist läbi käija. Õhtul tegelesime asjade pakkimisega. Nagu alati oli mul liialt palju asju ostetud ning paljud neist pidin empsi kotti panema. Lõpuks saime kohvrid niimoodi ära pakitud, et tundus olevat õige kaal. Antti ja R käisid meie apartmenti juures olevas veinimüügi kohas minu kohvrit kaalumas ning selles olid mõned lisakilod. Otsustasin, et hakkan asju käsipagasisse paigutama homme lennujaamas.
Cagliari- London
1. oktoober
Sõitsime korterist ära suhteliselt vara. Korteri võtmed andsime Fabio isale kes elas alumisel korrusel. Kuna me rentisime endale suhteliselt pisikese ja odava auto siis R pidi ühte kohvrit esiistmel süles hoidma ning tegime seetõttu vahepeal peatusi, et ta saaks jalgu puhata. Kuna kogu reisi jooksul oli mul väga suur soov lammastega pilti teha siis me otsisime koguaeg silmadega lambakarja kellega ma saaksin pildile jääda. Teadsin, et kui ma seda pilti ära ei tee siis ma hiljem kahetsen :) 
Lõpuks leidsimegi lambad kes parajasti karjamaalt talli juurde jooksid. Läksime neile järgi ning ma ronisin aedikust sisse. Antti muudkui klõpsis pilte ja kui me hakkasime just ära minema ja ma aiast väljas olin tuli suure määgimise peale kohale ka lammaste omanik. Näitasime talle lolli näoga fotokaamerat, tänasime ja läksime ära :) Tundus, et ta ei saanud me peale väga pahaseks. PS! Sardiinias on iga elaniku kohta 2 lammast kokku hinnanguliselt 3,8 miljonit :) Kuna Sardiiniat rünnati alati merelt siis kõik sealsed rahvustoidud on seotud mitte mereandidega, nagu arvata võiks, vaid lammaste jms. Jõudsime pärast lõunat outleti. Kahjuks oli see suhteliselt uberik ning kuna ilm oli hea hakkasime juba kahetsema, et me Algherost päeval ära tulime, oleksime saanud kogu päeva randa nautida, sest lend läks alles õhtul. Kuid mis teha, veetsime aega poodides kolades. Ostsime endale mõned asjad ning võtsime suuna lennujaama poole, et jõuaksime auto ära anda, asjad ümber pakkida jne. Kuid lennujaama jõudsime selgusele, et empsi kott ise on juba väga raske ning koos asjadega kaalus kott 45 kg. Ehk siis 13 kg üle. Kuna seal oli palju minu asju alustasin ümberpakkimist. Koguseliselt oli kõike vähem kui minu suures kotis kuid kott ise kaalus palju. Kallasin siis mõned oliivid kilekottidesse, purgid ja vedeliku viskasin ära. Tõstsime võimalikult palju asju ümber ning lõpuks õnnestus minu 7 ja empsi 13 ülekilo ümber paigutada nii, et saime ilusti kotid ära anda. Tänu välja prinditud boarding passile saime kiiresti check-in’ist läbi. Lend möödus ilusti ning jõudsime Stanstedi lennujaama kesköö paiku. Puhusime oma madratsid täis, pesime hambad ning tõmbasime kerra. Lend läks päeval kella kahe paiku ning mina magasin nagu nott hommikuni.
London- Tallinn
2. oktoober
Ärkasin kella kümne paiku ning pakkisin oma asjad. Ave, R, emps ja G olid toolidele kolinud, nad olid ka meile kohad võtnud ning ma magasin seal veel tunnikese edasi. Ma arvan, et kokku magasin ma vähemalt 9 h. Kõrvatropid ja silmaklapid aitavad mul magada enamuses situatsioonides :) Need on minu jaoks juba asendamatud! Kui check-in avati läksime oma asju ära andma ning sattusime noore ja kogenematu töötaja peale kes saatis meid tagasi 0,5 kg ülekilo pärast. Paigutasime siis taas oma asjad ümber ning teised töötajad ütlesid, et see oli uus poiss, et tegelikult ei oleks midagi juhtunud kui meil oleks 0,5 kg üle olnud. Kuid saime ilusti kotid ära antud ja turvakontrollist läbi. Teisel pool selgus, et lendu lükatakse ca 2 h edasi. Oma suureks rõõmuks avastasin, et Stanstedis on The Bodyshopi pood. Varasemalt ma ei olnud kahjuks seda märganud kuna pood oli pärast seda ust mis väravateni viib. Kuid seekord mul vedas, poes olid allahindlused ning ma sain oma kreemide jms varusid täiendada. Mehed istusid pubis ja vaatasid jalkat ning meie kolasime mööda poode ringi. Enam lendu edasi ei lükatud ning saime ilusti lennukile ja jõudsime tagasi koju. Tallinna lennujaamas oli rõõm suur, et kõik kohvrid tervelt meieni jõudsid. Sardiinia oli super ilus ja sain taas kinnitust kui väga ma Itaaliat armastan :)
